Advertisement

Haapsalu and Matsalu Bays

  • J. Kotta
  • A. Jaanus
  • I. Kotta
Part of the Ecological Studies book series (ECOLSTUD, volume 197)

Haapsalu and Matsalu Bays (Fig. 11.1) are situated in the Väinameri area (the “Sea of Straits”) — a low-water region between continental Estonia and its western islands. The surface areas of Haapsalu and Matsalu Bays are small: 50 and 67 km2, respectively. These values are gradually decreasing owing to landlift and riverine sediment discharge. The base rock is formed by the limestone, marl and dolomites of the Ordovician and Silurian deposits. The bed sediments are sands, gravels and clays of various structures. The bays are relatively shallow, with a maximum depth of less than 5 m and an average depth of 1.5–2 m (Lutt and Kask 1980).

Keywords

Total Phosphorus Phytoplankton Biomass Total Phytoplankton Biomass Exposed Part Macoma Balthica 
These keywords were added by machine and not by the authors. This process is experimental and the keywords may be updated as the learning algorithm improves.

Preview

Unable to display preview. Download preview PDF.

Unable to display preview. Download preview PDF.

References

  1. Eipre T, Pärn M (1982) Matsalu Riiklik Looduskaitseala ja selle ümbruse kliima ning veerežiim. In: Paakspuu V (ed) Eesti NSV Riiklike Looduskaitsealade Teaduslikud Tööd, vol 3. Valgus, Tallinn, pp 4–42Google Scholar
  2. Erm V, Kangur M (1987) Matsalu märgala põhjatoiduliste kalade toitumisest. In: Mägi E (ed) Loodusvaatlusi 1985, vol 1. Valgus, Tallinn, pp 104–118Google Scholar
  3. Erm V, Kangur M, Saat T (2002) Matsalu märgala kaladest ja kalapüügist 1980 aastatel. In: Saat T (ed) Väinamere kalastik ja kalandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, pp 122–158Google Scholar
  4. HELCOM (2001) Thematic reports on HELCOM PITF regional workshops held in the Baltic republics. Baltic Sea Environ Proc 83:87–91Google Scholar
  5. Jaanus A (2003) Water environment of Haapsalu Bay in retrospect (1975–2000). Proc Estonian Acad Sci Biol Ecol 52:91–111Google Scholar
  6. Järvekülg A (1982) Läänemere antropogeenne eutrofeerumine. In: Järvekülg A (ed) Eesti NSV rannikumere kaitse. Valgus, Tallinn, pp 15–27Google Scholar
  7. Järvekülg A, Piirsoo K, Porgasaar V, Remm K, Seire A, Vilbaste S (1981) Inimtegevuse mõju Haapsalu lahe vee omadustele, elustikule ja ökoloogilisele seisundile. In: Inimtegevus ja keskkonnakaitse. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Tallinn, pp 73–76Google Scholar
  8. Lutt J, Kask J (1980) Matsalu lahe põhjasetted. In: Mägi E (ed) Loodusvaatlusi 1978, vol 1. Valgus, Tallinn, pp 166–178Google Scholar
  9. Mardiste H, Kaasik T (1985) Matsalu lahe ja Kasari jõe hüdroloogiline režiim. In: Kumari E (ed) Matsalu–rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn, pp 15–25Google Scholar
  10. Piirsoo K (1979) On the summer phytoplankton of the West-Estonian coastal waters (in Russian). Proc Estonian Acad Sci Biol 28:56–67Google Scholar
  11. Piirsoo K (1986) Species composition and seasonal dynamics of the phytoplankton in Matsalu Bay (in Russian). Proc Estonian Acad Sci Biol 35:61–71Google Scholar
  12. Piirsoo K (1996) Environmental factors regulating the phytoplankton biomass in Estonian coastal waters. In: Andrushaitis A (ed) Proceedings of the 13th Symposium of the Baltic Marine Biologists, Riga, Zinatne, pp 73–77Google Scholar
  13. Piirsoo K, Porgasaar V (1985) Fütoplankton ja klorofüllisisaldus Matsalu lahes. In: Kumari E (ed) Matsalu–rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn, pp 36–43Google Scholar
  14. Porgasaar V (1982) Hapniku-, fosfori- ja klorofüllisisaldus Eesti NSV rannikumere eutrofeerunud piirkondades. In: Järvekülg A (ed) Eesti NSV rannikumere kaitse. Valgus, Tallinn, pp 40–48Google Scholar
  15. Porgasaar V (1993) Content and distribution of phosphorus and nitrogen in the coastal waters of West Estonia. Proc Estonian Acad Sci Ecol 3:166–180Google Scholar
  16. Porgasaar V, Simm H (1985) Matsalu lahe hüdrokeemiline režiim. In: Kumari E (ed) Matsalu–rahvusvahelise tähtsusega märgala. Valgus, Tallinn, pp 26–35Google Scholar
  17. Remm K (1986) Matsalu lahe zooplanktoni koosseis ja dünaamika. Valgus, TallinnGoogle Scholar
  18. Saat T, Eschbaum R (2000) Väinamere kalastiku muutused viimastel aastakümnetel. In: Frey T (ed) Kaasaegse ökoloogia probleemid, vol 8. Eesti Ökoloogiakogu, Tartu, pp 265–269Google Scholar
  19. Saat T, Eschbaum R (2002) Väinamere kalastik ja selle muutumine viimastel aastakümnetel. In: Saat T (ed) Väinamere kalastik ja kalandus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, pp 9–45Google Scholar
  20. Suursaar Ü, Kullas T, Otsmann M (2001) The influence of currents and waves on ecological conditions of the Väinameri. Proc Estonian Acad Sci Biol Ecol 50:231–247Google Scholar
  21. Suursaar Ü, Kullas T, Otsmann M (2003) Modelling of flows, sea level variations and bottom stresses in the coastal zone of West Estonia. In: Brebbia CA, Almorza D, López-Aguayo F (eds) Coastal engineering VI. Computer modelling and experimental measurements of seas and coastal regions. WIT, Southampton, pp 43–52Google Scholar
  22. Torn K, Martin G (2003) Changes in the distribution of charophyte species in enclosed sea bays of western Estonia. Proc Estonian Acad Sci Biol Ecol 52:134–140Google Scholar
  23. Torn K, Martin G, Kukk H, Trei T (2004) Distribution of charophyte species in Estonian coastal water (NE Baltic Sea). Sci Mar 68[Suppl 1]:129–136CrossRefGoogle Scholar
  24. Trei T (1982) Inimtegevuse mõju põhjataimestiku levikule Kuressaare ja Haapsalu lahes. In: Järvekülg A (ed) Eesti NSV rannikumere kaitse. Valgus, Tallinn, pp 60–67Google Scholar
  25. Trei T (1985) Long-term changes in the bottom macroflora of the coastal waters of Estonia. In: Trei T (ed) Problems concerning bioindication of the ecological condition of the Gulf of Finland. Valgus, Tallinn, pp 117–122Google Scholar

Copyright information

© Springer-Verlag Berlin Heidelberg 2008

Authors and Affiliations

  • J. Kotta
    • 1
  • A. Jaanus
    • 1
  • I. Kotta
    • 1
  1. 1.Estonian Marine InstituteUniversity of TartuTallinnEstonia

Personalised recommendations